REFERAAT

1. Referaat
Referaat on infot vahendav, kirjeldav või analüüsiv ja selgitav kokkuvõte algallikast. Referaadi ülesandeks on koondada ja üldistada juba olemasolevat informatsiooni.

Refereerimise oskus on väga vajalik, et leida tekstist oluline informatsioon ja see oma sõnadega edasi anda. See teksti liik annab hea kogemuse informatsiooni kogumisest, selle üldistamisest ja vormistamisest.

Refereerimine on teise autori teose sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine. See on alustekstist lähtuva informatsiooni töötlemise viis, mis eeldab täielikku objektiivsust. Referaadi koostamisel antakse edasi teiste mõtteid ning lugeja peab teadma, kelle mõtted need on, seetõttu tuleb juba referaadi alguses viidata autorile. Hea refereering vahendab mõtteid lühidalt, täpselt ja arusaadavalt. Referaadi kirjutamiseks tuleb varuda piisavalt aega, lugeda erinevate autorite seisukohti ja leida oma vaatenurk.

2. Referaadi koostamine
1.      vali teema
2.      alusta materjali kogumisega
 Materjali kogumise esmane ülesanne on saada ülevaade, mida sama probleemi kohta on kirjutatud. Hea mõte on külastada raamatukogu ja kasutada internetti.  Vajaliku materjali leiad ilukirjandusest, teatmeteostest, käsiraamatutest, ajakirjandusest jm. Abiks on raamatukogude elektronkataloog ( ESTER), http://ester.utlib.ee/ , interneti otsimootorid ja indeksid GOOGLE, YAHOO!, NETI (raamatukogud) jt.

3. Referaadi struktuur
  1. Tiitelleht
  2. Sisukord
  3. Sissejuhatus
  4. Põhiosa
  5. Kokkuvõte
  6. Kasutatud allikate loetelu
  7. Lisad (fotod, skeemid, tabelid jms)
Tiitellehele kirjutatakse õppeasutuse nimi, eriala või kursus, koostaja ees- ja perekonnanimi, töö pealkiri, töö liik (referaat), juhendaja ees- ja perekonnanimi (kui tööd on keegi juhendanud), töö valmimiskoht ja aastaarv.

 

Sisukorras esitatakse referaadi osade pealkirjad ja lehekülje number, kus nad paiknevad. Sisukord asub tiitellehe järel sissejuhatuse ees ja tavaliselt koostatakse see automaatselt (kui kasutatav tarkvara seda võimaldab). Sisukord ise jäetakse sisukorrast välja.

Sissejuhatuses kirjutatakse lühidalt, mis materjal on refereerimisele võetud, millises ulatuses materjali käsitletakse ja millise nurga alt materjalile lähenetakse. Samuti seletatakse referaadi eesmärki ja ülesehitust. Sissejuhatuses võib põhjendada ka teema valikut ja tähtsust.

Referaadi põhiosa liigendatakse teemast ja materjalidest lähtuvalt peatükkideks ja alapeatükkideks. Tuleb jälgida, et iga lõik oleks loogiline tervik ja annaks edasi ühte mõtet. Lõigud peavad olema ühendatud sidusalt alapeatükiks või peatükiks. Tuleb jälgida, et ei esineks lühikesi, paarist lõigust koosnevaid peatükke. Seda välditakse, ühendades sellised peatükid eelneva või järgneva peatükiga. Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kokkuleppeliselt kasutatakse umbisikulist väljendust, v.a oma seisukohtade avaldamiseks. Välditakse kõnekeelt ja võõrsõnadega liialdamist. 

Viitamine. Referaadi tekstis on vaja viidata selleks, et lugeja teaks, kust info pärineb. Viitamisega näidatakse, millisest allikast käsitletavad mõtted või andmed pärit on. Kui referaat on koostatud vaid ühe allika põhjal, siis peaks see kajastuma pealkirjas või sissejuhatuses. Viitamisel on omad kindlad reeglid, mis moodustavad viitamise süsteemi. Töö ulatuses peab olema viitamissüsteem ühtne. Viidata tuleb kõigi selliste seisukohtade allikatele, mis ei ole autori omad. 
Teiste autorite mõtteid võib esitada refereerides või tsiteerides. Tsiteerimine on kellegi mõtete esitamine täpselt sellisel kujul, nagu need on esitatud alustekstis. Sel juhul tuleb need mõtted panna jutumärkidesse. Refereerimine on kellegi mõtete omasõnaline esitamine. Refereerimise puhul jutumärke ei kasutata. Tekstisisene viide näeb välja nii (raamatu autori perekonnanimi  raamatu ilmumisaasta: leheküljenumber) ehk (Piir 2011: 32). 

Kokkuvõtte eesmärk on võtta kirjutatu kokku. Kokkuvõttes esitatakse töö tulemused ja järeldused, mis peaksid loogiliselt välja kasvama töö põhiosast. Kokkuvõttes ei esitata uut infot, millest töös enne juttu ei ole olnud. Järeldusi sõnastades ei ole soovitav neid esitada täpselt nii nagu töö põhiosas. Tuleb keskenduda sellele, mis on tekstis oluline. Seejuures tuleb väljenduda selgelt ja kokkuvõtvalt.

Kasutatud materjal. Kõik kirjutised ja muud allikad, millele töös on viidatud, peavad olema esitatud algallikate loetelus. Lisaks raamatutele ja artiklitele tuleb viidata ka internetimaterjalidele, arhiivimaterjalidele vms. Viited rümitatakse alljärgnevalt:

Raamatud
Autor(id) ilmumisaasta. Pealkiri. (Ilmumiskoht:). Kirjastus.
Ehala, Martin 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees.
Hage, Maaja 2003. Teksti- ja kõneõpetus. Tallinn: Koolibri.

ArtiklidAutor(id). Artikli pealkiri. Ajalehe või ajakirja pealkiri, ajalehe ilmumise kuupäev või ajakirja number, lehekülg.
Kase, Mati. Magusaga ei maksa liialdada. Eesti Päevaleht, 15.02.2007.
Remmelgas, Ene. Katsetame uut ja huvitavat. Köök, detsember 2007, lk 12.

TeatmeteosedTeatmeteose pealkiri, (köide). Ilmumiskoht. Kirjastus, ilmumisaasta. Eesti entsüklopeedia, 6 köide. Tallinn. Valgus, 1992.

Internet
Autor (kui on). Teksti pealkiri. Internetiaadress. Külastamise kuupäev.Suitsu, Maire. Puuvilja- kohupiimatort.
http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=6414 19.02.08.

Viite kirjed järjestatakse rühmade sees tähestikuliselt. Neid ei nummerdata. Raaamatute puhul leiab andmed viite kirje jaoks tiitellehelt ning tiitellehe pöördelt. Kui materjal on saadud ajalehest või ajakirjast, tuleb viite kirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed. Interneti materjalidele viitamisel estatakse autori perekonnanimi, eesnimi, pealkiri, internetiaadress ja kasutamise kuupäev. Autori nime puudumisel märgitakse pealkiri, internetiaadress ja materjali kasutamise kuupäev. 

Lisamaterjalide eesmärk on illustreerida ja täiendada referaadis esitatut. Lisadesse paigutatakse näitlikud ja selgitavad materjalid. Näiteks suured tabelid, joonised, fotod, diagrammid jms. Lisad nummerdatakse (Lisa 1, Lisa 2) ja pealkirjastatakse. Iga lisa kohta peab töös olema viide. Lisad paigutatakse neile viitamise järjekorras. Iga lisa alustatakse uuelt lehelt.

4. Referaadi vormistamine

  • Töö prinditakse ühepoolselt valgele paberile (formaat A4).
  • Kasutatakse arvutikirja Times New Roman suurusega 12 punkti, reavahe 1,5.
  • Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele numbrit ei prindita. Number paigutatakse alla paremasse nurka või alla keskele.
  • Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu (Justified), vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 1.5 cm, üles ja alla 2,5 cm vaba ruumi. 
  • Tekst jaotatakse lõikudeks. Iga lõik moodustab sisulise ja visuaalse terviku. Lõigu algust tähistab laiem reavahe.
  • Taandridu ei kasutata.
  • Referaadi lehed peavad olema köidetud.
  •  Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid osi alustatakse uuelt lehelt.
  • Pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse 2 tühja rida.
  • Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida.
  • Pealkirja järele punkti ei panda.
  • Pealkirjas ei poolitata sõnu ega kasutata lühendeid.


5. Tabelid, joonised, fotod.

  • Jooniseks nimetatakse skeeme, kaarte, kujundeid, diagramme, graafikuid jms. Need paigutatakse vahetult pärast tekstis nende kohta käivat viidet ja soovitavalt nii, et need mahuksid ühele leheküljele.
  • Kõik töös esinevad tabelid, joonised, jms nummerdatakse araabia numbritega.
  • Tabelite puhul kasutatakse pealkirju ning jooniste ja fotode puhul allkirju.
  • Näide: Foto 1. Albrecht Düreri „Rüütel, surm ja kurat“

Kasutatud materjal

Leping, R. Referaadi koostamine ja vormistamine. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.