12. detsembril sõitsime Rakvere jõulumeeleolulisse linnusesse, kus osalesime erinevates huvitavates töötubades ja tegevustes.
Jõulumaiuse töötoas tegime vahukommidest lumememme, muinasjutukambris osalesime jõulukuuldemängus ja äratasime 100 aastast und magavat Okasroosikest, tegime "kulda" võlukambris, meisterdasime keskaegset jõuluehte meisterdamise töötoas. Kõige põnevam hetk oli kummitusekoopas ja "põrgus" käimine.
26. novembril tähistatakse kodanikupäeva, mille eesmärk on teadvustada kodanikustaatust ja tõsta kodanikuuhkust. See päev on pühendatud Eesti kodanikule ja kõigile Eestis elavatele inimestele. Tallinna Laagna Gümnaasiumis tähistati kodanikupäeva erinevate üritustega 20.–26. novembril. Ürituste läbivaks teemaks oli “Õigused ja kohustused”.
Kodanikunädal algas 20. novembril 8.B klassi kinokülastusega Just Film festivali lapse õiguste programmi raames. Koos vaadati filmi “Ära muretse, minuga on hästi”. See sügav ja liigutav film käsitleb kiusamise teemat, rõhutades inimõigust tunda end turvaliselt ja toetatuna. See näitab, mis juhtub, kui ei osata märgata kiusamist, mistõttu jääb noor üksi ja tähelepanuta. Soovitame kõigile vaatamiseks!
6. klassid koostasid ühiskonnaõpetuse tunni raames plakateid lapse õiguste ja kohustuste kohta. 8. klassi õpilased tegid aga veebipõhiseid plakateid aasta kodanike kohta. Aasta kodaniku aunimetus on tunnustus Eesti Vabariigi kodanikule, kelle käitumine ja panus ühiskonna heaolusse ja arengusse on laiemalt silma paistnud ning teistele eeskujuks. Plakateid saab vaadata siit.
Kodanikunädal lõppes 26. novembril juba traditsiooniks saanud mälumänguga. 7.–9. klasside 2-liikmelised võistkonnad osalesid kuldvillakus, kus oli küsimusi õiguste ja kohustuste, kodanikuühenduste, kultuuri, maailmaköögi ning geograafia kohta. Kokku võistles 7 võistkonda, kellest tulid võitjatena välja järgmised:
Kuldvillaku võitjad said autasustatud diplomite, kommide ja Apollo kinkekaartidega.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
6.A klass osales haridusprogrammis "Eesti muinasaeg" Eesti Arheoloogiamuuseumis. Saime teada, kuidas uuritakse muinasaega, millega tegelevad arheoloogid, tutvusime Eesti ala asustusloo ja muinasajal elanud inimeste eluoluga.
24. septembril tähistatakse Eesti rahvuste päeva, mis on pühendatud kõikidele Eestis elavatele rahvustele. Tänavu tehti seda kultuuririkkuse aasta raames väga suurejooneliselt. Eesti eri paikades toimusid kontserdid, näitused, loengud ja töötoad, kus tutvustati erinevate rahvuste kultuuripärandit.
Ka meie kool tähistas rahvuste päeva erinevate tegevustega.
5.–8. klasside võistkonnad osalesid juba traditsiooniks saanud QR-koodi jahil „Tunne Eestis elavaid rahvuseid“. Õpilastel tuli üles leida koolimaja eri paigus paiknenud QR-koodid ning vastata koodides peituvatele küsimustele. Viktoriinil osales 16 võistkonda, kellest parimateks osutusid 8.B (Uku ja Johan), 6.A (Melissa ja Gemma) ja 7.A (Sofia ja Maria). 5. klasside parimad (Carolyn, Liise, Margarita ja Vanessa) said lohutusauhinnad.
6. ja 8. klassid uurisid erinevaid rahvuseid ning kujundasid plakateid, mis tutvustasid rahvuste kombeid, keelt, arvulist osakaalu Eestis ja teisi huvitavaid fakte.
Sel aastal täitus Eestil 20 aastat Euroopa Liidu ja NATO liikmena. Juubeliaasta tähistamiseks toimusid meie koolis erinevad tegevused ja üritused, mis algasid 9. mail, Euroopa päeval.
9. mail toimusid mälumängud põhikooli õpilastele Euroopa Liidu ja NATO kohta: QR-koodi jaht 5.–7. klassidele ja Kahoot 8.–9. klassidele.
QR-koodi jahi parimad olid:
Kahoodi parimad olid:
Ühiskonnaõpetuse tunnis vaatasid õpilased videoid, mis tutvustasid Euroopa Liidu institutsioone ja väärtusi ning kujundasid Euroopa Liidu tegevust ja liikmesriike tutvustavaid plakateid.
15. ja 17. mail külastasid 7.B ja 6.C õpilased Euroopa Elamuskeskust, kus neil avanes võimalus tutvuda EL riike, institutsioone ja tegevusvaldkondi kajastava interaktiivse näitusega ning vaadata 360° kinos filmi EL kujunemisest ja Euroopa demokraatia toimimisest. Üks põnevamaid tegevusi oli interaktiivse fotoseina juures „euroselfi“ tegemine, mida sai jagada ka teiste riikide Euroopa Elamuskeskuste külastajatega
18. oktoobril osalesime 7.b klassiga põnevas haridusprogrammis "Viikingid enne viikingeid", mida korraldab Eesti Meremuuseum Lennusadam. Geograafiat ja ajalugu lõimivas muuseumitunnis saime ülevaate viikingitest, nende päritolust, riietusest, relvastusest, meresõitude põhjustest ja suundadest. Muuseumitunni üheks ülesandeks oli ka rühmatöö, mille käigus tutvusime ka arheoloogi tööga ja osalesime "väljakaevamistel". Pärast muuseumitunni lõppu saime Lennusadamas omal käel ringi käia ja püsiva ekspositsiooniga tutvuda. Oli üks vahva õppekäik!
 |
Just Film on Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) laste- ja noortefilmide alafestival, mis koosneb laste- ja noortefilmide võistlusprogrammist ning eriprogrammidest. Novembris tõi Just Film taas ekraanile lapse õiguste programmi, millest võtsid osa 6.A ja 6.B klassi õpilased.
6.A klassi õpilased käisid 11. novembril Solarise keskuse Apollo kinos vaatamas filmi “Emalik” ning 6.B klassi õpilased käisid 25. novembril vaatamas filmi “Minuga sarnane”. Filmid pööravad tähelepanu väga aktuaalsetele teemadele: suhted laste ja vanemate vahel, laste hooletusse jätmine, koolikohustuse mittetäitmine, teismeeas rasedaks jäämine, eri rahvuste kogukondade vahelised konfliktid, raskused kohanemisel, radikaliseerumine jt. Läbi filmikunsti said õpilased võimaluse vaadata teiste laste maailma ja teha järeldusi, kuidas oma elus selliseid probleeme ennetada või lahendada.
Kodanikunädal algas 18. novembril 9.B klassi õppekäiguga Riigikokku, kus õpilased said ülevaate Toompea lossi ajaloost, Riigikogu struktuurist ja igapäevasest tööst. Õppekäik tõi palju teadmisi ühiskonna vallast, mis on abiks ühiskonnaõpetuse aine väljundite omandamisel.
Purgikaante siseküljele on kleebitud sedelid Vana-Rooma ehitiste kordamiseks (Colosseum, Circus Maximus, akvedukt, triumfikaar, termid, foorum, Kapitoolium jt). Eesmärk on koguda võimalikult palju paare: pilt ja tekst, mõiste - definitsioon.
Tagurpidi pööratud purgikaantest sai tehtud 2 mängulauda 4x4 kahele võistkonnale, kes omavahel võistlesid. Mõlemast võistkonnast üks õpilane jooksis mängulaua juurde, mõlemad pööravad ümber kaks purgikaant, kui leitakse paar - võetakse kaaned kaasa, kui mitte - pannakse kaaned samale kohale tagasi. Jooksmine toimub teatejooksu põhimõttel.
Ristsõna “Vana-Rooma”
Ristsõna küsimused olid nummerdatuna kirjutatud õues rippuvatele CD-plaatidele. Iga rühm sai kirjutusaluse, millele on kinnitatud ristsõna ruudustik. Ülesandeks oli leida küsimusi CD-plaatidelt ning kirjutada vastused oma lehele. Tegevus on läbi siis, kui kogu ruudustik on täidetud.
Ajalooallikad on esemed, kirja pandud tekstid, ehitised, suulised mälestused, mis annavad meile infot mineviku sündmuste kohta. Millised ajalooallikad ümbritsevad meid igapäevaelus? 5. kl õpilased koostasid virtuaalnäituse.
Septembri lõpus toimus meie koolis rahvuskultuuride nädal. Sellega tähistati Eesti rahvuste päeva, mis toimub 24. septembril ja on pühendatud kõikidele Eestis elavatele rahvustele. Rahvuskultuuride nädala raames toimusid koolis erinevad üritused ja tegevused, mille raames õpilased tutvusid Eestis elavate rahvuste keele, kultuuri ja kommetega ning arutlesid mitmekultuurilise ühiskonna tugevuste ja nõrkuste üle.
6. klassid uurisid Eesti vähemusrahvuseid ja kujundasid nukukujulisi plakateid, mis tutvustasid vähemusrahvuste arvulist osakaalu Eestis, nende rahvariideid, kombeid, keelt ja teisi huvitavaid fakte.
9A ja 9C klassi õpilased kujundasid veebipõhiseid plakateid ning korraldasid 5.-12. kl õpilaste seas väikese küsitluse, mille eesmärk oli uurida meie kooli õpilaskonna rahvuslikku koosseisu. Küsitluses paluti märkida oma rahvus ja väljendada oma suhtumist sellesse, et koolis õpivad erinevast rahvusest õpilased. Küsitluses osales 359 õpilast. Tulemuste põhjal jõudsid 9. kl õpilased järeldusele, et meie kooli õpilaskonna rahvuslik koosseis on üsna kirev. Põhikooli- ja gümnaasiumiastmes õpib 269 eestlast, 98 venelast, 10 ukrainlast, 2 valgevenelast, 1 lätlane, 3 soomlast, 4 armeenlast, 2 azerbaidžaanlast ja 4 muust rahvusest õpilast (nigeerlast). Peab mainima, et vastanute seas oli õpilasi, kes määratlesid ennast nii eestlaseks kui ka venelaseks, samas ka õpilasi, kes ei osanud oma rahvust määrata. Küsitlus näitas, et meie kooli õpilaste suhtumine teistesse rahvustesse on valdavalt hea või neutraalne. Kommentaaridest selgus, et selline kirev rahvuslik koosseis on hea, sest saab õppida teiste rahvuste kultuuri, kombeid, erinevaid keeli. Märgiti ka, et pole vahet, mis rahvusest on õpilane, oluline on tema iseloom, sõbralikkus ja soov õppida eesti keelt.
25. septembril toimus QR-koodi jaht „Tunne Eestis elavaid rahvuseid“ 5.-7. klasside võistkondadele, kus parimateks osutusid 6C, 7B, 7A ja 6A.
Palju õnne võitjatele ja kiitus kõikidele osalejatele!
