2013/2014 ÕPPEAASTA

HEAD JA EDUKAT 2013/2014 ÕPPEAASTAT KÕIGILE!

PAAR SUVIST PÄEVA ISTANBULIS

Hagia Sophia katedraal on Bütsantsi arhitektuuri üks kuulsamaid mälestusmärke, mis on ehitatud 6. sajandi I poolel (532-537) Konstantinoopolis (tänapäeva Istanbul) Justinianus I valitsemise ajal. See õigeusu kirik, mille ehitamiseks on kasutatud punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini, oli suurim katedraal Euroopas kuni 16. sajandini. 1453. aastal aastal vallutasid Konstantinoopoli türklased ning kirik muudeti Aya Sofya mošeeks ja selle juurde lisati pikad tornid – minaretid, kust kutsuti moslemeid palvusele. Kogu kristlik sisustus asendati islamipärasega, mosaiigid kaeti krohvikihiga kinni, kuna islam keelab inimfiguure kujutada. Alates 1935. aastast on mošee muudetud muuseumiks. Turistidele on ta avatud kuus päeva nädalas, välja arvatud esmaspäeviti.

Hagia Sophia katedraali külastus - slideshow

Sinise Mošee (Sultanahmet Camii) ehitas sultan Ahmet I aastatel 1609-1616. Tegemist on toimiva mošeega (islamisusuliste pühakoda), kuhu päevast päeva voorib moslemeid, et palvetada taeva poole. Palvusele kutsib moslemeid viis korda päevas kõrgetest mošee minarettidest (6 tk) araabiakeelne hüüd.

Mošee on avatud ka turistidele, kuid enne mošeesse sisenemist tuleb järgida mõningaid reegleid. Näiteks ei tohi mošeesse siseneda välisjalanõudega - igale külastajale antakse kott, kuhu saab panna jalatsid. Naistel peab olema pea ja õlad kaetud - soovi korral ulatatakse naistele pearätik. Turistidele on eraldatud vaid väike osa mošeest, samal ajal kui palve osa oli piirdega eraldatud. Sinna pääsesid ainult meespalvetajad. Naistele oli aga oma koht mošee taga, mis oli ka piirdega eraldatud. Terve põrand on mošees kaetud punase vaibaga. Seinad ja lagi on kaunistatud väga kirjude ja huvitavate mustritega, akendel on pilkupüüdvad vitraažid.

Et rõhutada islami üleolekut Bütsantsi kristlusest, ehitati Sinine mošee Hagia Sophia vastu. Mošee läheduses asub ilus Saksa purskaev ja Egiptuse obelisk.

Sinise mošee külastus - slideshows

KONKURSI "AJALUGU MEIE ÜMBER" AUTASUSTAMINE

Ajavahemikul 15.02-15.05 toimus üleriigiline veebipõhine projekt-konkurss "Ajalugu meie ümber", mille raames tuli teatud aja jooksul (10-14 päeva) täita erinevaid ülesandeid ning neid blogisse postitada.

Konkursist võtsid osa 5.B klassi õpilased:

• Mari Ann ja Elise (rühm Crystallize),
•  Birgit ja Liis-Beth (rühm Teemant),
• Martin ja Kevin (rühm CS ruulib),
•  Henri.

Kõik tööd olid väga huvitavad ja loomingulised, ning mul on hea meel teatada, et Henri, Mari Ann ja Elise olid kutsutud autasustamisele, mis toimus 04.06.2013 Ajaloomuuseumis ja restoranis Olde Hansa.

Ülesannete, õpilaste tööde ja tulemustega saab tutvuda aadressil   http://ajalugu2013.blogspot.com/

Tänan kõiki osalejaid!

"Ajalugu meie ümber" tänuüritus - slideshow

LASTEOMBUDSMANI KIRJATÖÖDE KONKURSi TULEMUSED

Mul on hea meel teatada, et lasteombudsmani kirjatööde konkursile laekunud 280 töö seast leidis meie kooli õpilase Erik Mandel (6.A) essee teemal "Kes kontrollib minu käitumist - mina ise või keegi teine?" äramärkimist ning ta on kutsutud autasustamisele, mis toimub 1. juunil Lastekirjanduse Keskuses. Palju õnne, Erik!

Tulemustest täpsemalt siit http://lasteombudsman.ee/et/lasteombudsmani-ja-eesti-lastekirjanduse-keskuse-kirjutamisuleskutse-tulemused

Suur tänu ka teistele osalejatele - Gerli Savila ja Kristiina Palts! Kõik olid väga tublid!

Pilte autasustamisest!

MUUSEUMIPÄEV JA MUUSEUMIÖÖ 18.05.2013

18. mail tähistatakse rahvusvahelist Muuseumipäeva, mil paljud muuseumid on tasuta avatud. Samal kuupäeval tähistatakse ka Muuseumiööd "Öös on inimesi", mille raames on muuseumid avatud kuni 23.00.

Tutvuge muuseumide eriprogrammidega ja leidke võimalus mõne muuseumi külastamiseks.

http://www.muuseumiöö.ee/et

EUROOPA PÄEV 2013

TÄPSEM INFO SIIT  http://www.euroopapaev.ee/

EUROOPA PÄEVA VIKTORIIN

9. mail 1950. aastal kutsus Prantsusmaa toonane välisminister Robert Schuman Prantsusmaad, Saksamaad ja teisi Euroopa riike üles koondama oma söe-ja terasetootmine, ning Schumani deklaratsiooni aastapäeva tähistatakse Euroopa päevana.
Eesti astus Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal, praegu kuulub liitu 27 riiki kokku 503 miljoni elanikuga. 1. juulil liitub Euroopa Liiduga Horvaatia, suurendades Euroopa kodanike arvu 4,4 miljoni inimese võrra.

Kas tead, mis aastal kuulutas Horvaatia ennast iseseisvaks riigiks, milline on riigi sümbol või millist linna nimetavad horvaadid maailma kõige sportlikumaks linnaks?

Pane ennast proovile ja vasta küsimustele Euroopa Liidu Infokeskuse kodulehel  http://elik.nlib.ee/viktoriin/

Viktoriini küsimustele saab vastata 2.-31. maini. Parimatele auhinnad!

Viktoriini korraldab Eesti Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskus.