VANADE ASJADE TUND 5. KLASSIS

Sel nädalal toimus 5. klassis eriline ja väga südamlik ajalootund – „Vanade asjade tund“.

Õpilaste ülesandeks oli vaadata oma kodus ringi ja leida 2–3 eset, mis räägivad lugu nende perekonna ajaloost. Need võisid olla vanad fotod, raamatud, tööriistad, ehted, nõud või muud väärtuslikud mälestusesemed. Kel polnud võimalust esemeid kooli kaasa võtta, tegi esemetest pildid ja postitas need Padlet lehele. 

Tunnis tutvustasid õpilased oma leide klassikaaslastele, jutustasid nende saamislugusid ning selgitasid, miks need asjad on nende peres olulised. Kuulsime väga huvitavaid ja liigutavaid lugusid – mõni ese oli pärit vanaemalt-vanaisalt, mõni koguni mitme põlvkonna tagant.

Tund tõi hästi esile, et ajalooallikad ei ole ainult muuseumis – neid leidub ka meie enda kodudes ja peredes. Iga ese jutustab killukese meie rahva ja perekonna lugu.

AJALOOALLIKAD

5. klassis kordasime ja kinnistasime ajalooteemat „Ajalooallikad“ lõbusal ja aktiivsel moel. Õpilased töötasid rühmades, kus iga rühm sai komplekti sõnakaarte erinevate näidetega ajalooallikatest. Ülesandeks oli sorteerida kaardid vastavalt allikaliigile:

• Esemeline allikas (nt tööriistad, ehitised, riided)

• Kirjalik allikas (nt kroonika, kiri, ajaleht)

• Suuline allikas (nt mälestused, rahvalaulud, jutud)

Mäng pani proovile nii teadmised kui ka arutlemisoskuse – mitmete kaartide puhul tuli ühiselt otsustada, millisesse kategooriasse need kõige paremini sobivad.

MUINASAEG

Täna kordasime 6.E klassis teemat „Inimkonna ajaloo algus“ põneval ja liikumist täis viisil – kaardimängu abil.

Iga õpilane sai ühe kaardi, kuhu oli kirjutatud küsimus koos vastusega. Õpilaste ülesandeks oli liikuda klassis ringi ja küsitleda üksteist, et korrata ja kinnistada muinasaega puudutavaid teadmisi.

Mäng tõi klassi palju elevust ja liikumisrõõmu – iga kohtumine andis võimaluse nii õppida midagi uut kui ka kontrollida oma teadmisi. Õpilased said harjutada kuulamis- ja väljendusoskust ning mõtlemist, kuidas oma vastust selgelt ja täpselt esitada.

SUGUPUU

Sel nädalal oli 5. klassis eriline ülesanne – koostada oma sugupuu ja esitleda seda klassi ees. See oli võimalus sukelduda oma perekonna ajalukku, uurida juuri ja mõista, kuidas meie enda lugu on osa suuremast ajaloost. Sugupuu koostamine on väike ajaloouurimus, mis aitab mõista, kust me tuleme ja kes me oleme. Iga nimi ja iga haru sellel puul jutustab loo ning kõik need lood moodustavad kokku meie ühise ajaloo.

6. KLASS ALUSTAS AJARÄNNAKUT ESI- JA VANAAEGA

6. klassi ajalootundides alustasime uut kooliaastat põneva sissejuhatava teemaga „Sissejuhatus esi- ja vanaaega“. Arutlesime, millal need ajajärgud algasid ja lõppesid, mis neid iseloomustab ning kuidas ajaloolased neid uurivad. Õpilased õppisid tundma esimesi tööriistu, elatusviise ja seda, kuidas inimühiskond tasapisi arenes. 

Teema kordamiseks mängisime sorteerimismängu, mis põhines LAK-metoodikal. Iga õpilane sai ühe kaardi, millel oli ühel pool pilt ja teisel pool sõna, mis kirjeldas pildil kujutatut. Ükshaaval tulid õpilased tahvli ette, nimetasid, mida nad pildil näevad, ja paigutasid kaardi vastava ajajärgu – muinasaeg või vanaaeg – juurde.

Mäng oli lõbus ja samas hariv: õpilased said korrata uut sõnavara, harjutada eneseväljendust ning mõista, millised nähtused ja leiud kuuluvad erinevatesse ajajärkudesse.

9. KLASS ALUSTAS KOOLIAASTAT MÄNGULISELT

9. klassi ajalootunnid algasid sel aastal kordamise ja heade emotsioonidega. Enne uute teemade juurde asumist tuletasime meelde, mida eelmisel aastal õppisime. Selleks kasutasime kaardimängu „Esimene maailmasõda“, mille oli loonud meie kooli endine 8. klassi õpilane oma loovtöö raames. Mängu käigus panid õpilased proovile oma teadmised Esimese maailmasõja sündmuste, tegelaste ja mõistete osas. Ajalugu saab õppida ka mängides!