Esimene tund pärast talvevaheaega toimus mänguliselt - mängisime "doominot" ja kordasime mõisteid, mida oleme esimesel poolaastal õppinud. Doomino "klotsid" (kaardid) on jagatud pooleks. Kaardi ühele poolele on kirjutatud mõiste, teisele kaardile on kirjutatud seletus. Tuleb leida õiged paarid ning moodustada katkematu "kett". Võidab rühm, kes saab esimesena valmis.
Iga aasta 26. novembril tähistatakse kodanikupäeva, mis on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ning kodanikuks olemisega kaasnevate õiguste ja kohustuste teadvustamisele. Meie kool tähistas kodanikupäeva erinevate tegevustega, mis suunasid õpilasi märkama ühiskonnas olulisi teemasid ja mõtlema oma rollile kogukonna liikmena.
5.–9. klassid osalesid plakatikonkursil „Märka ja lahenda“, mille eesmärk oli suunata noori märkama ümbritsevat keskkonda, teadvustama kogukonnas esinevaid kitsaskohti ning pakkuma loovaid ideid nende lahendamiseks.
5.–7. klasside õpilastel oli võimalus panna oma teadmised proovile kuldvillakus, mille korraldas 8.A klassi õpilane oma loovtöö raames.
Kodanikupäeva tähistamist täiendasid õppekäigud Riigikokku ja kinokülastused Just Film lapse õiguste eriprogrammi raames, mis aitasid avardada arusaama noorte õigustest ning pakkusid väärtuslikku mõtteainet ühiskondlikel teemadel.
Vaata pilte SIIT.
Sel nädalal toimus 5. klassis eriline ja väga südamlik ajalootund – „Vanade asjade tund“.
Õpilaste ülesandeks oli vaadata oma kodus ringi ja leida 2–3 eset, mis räägivad lugu nende perekonna ajaloost. Need võisid olla vanad fotod, raamatud, tööriistad, ehted, nõud või muud väärtuslikud mälestusesemed. Kel polnud võimalust esemeid kooli kaasa võtta, tegi esemetest pildid ja postitas need Padlet lehele.
Tunnis tutvustasid õpilased oma leide klassikaaslastele, jutustasid nende saamislugusid ning selgitasid, miks need asjad on nende peres olulised. Kuulsime väga huvitavaid ja liigutavaid lugusid – mõni ese oli pärit vanaemalt-vanaisalt, mõni koguni mitme põlvkonna tagant.
Tund tõi hästi esile, et ajalooallikad ei ole ainult muuseumis – neid leidub ka meie enda kodudes ja peredes. Iga ese jutustab killukese meie rahva ja perekonna lugu.
24. septembril tähistasime rahvuste päeva erinevate tegevustega, mis pakkusid nii põnevust kui ka uusi teadmisi.
5.–6. klasside õpilased osalesid QR-koodi jahil, kus said proovile panna oma nutikuse ja tähelepanelikkuse. Õpilastel tuli üles leida QR-koodid ning vastata koodides peituvatele küsimustele.
7.–9. klassid võistlesid Kahootis, kus tuli vastata küsimustele erinevate rahvuste kultuuri ja tavade kohta.
Erilise panuse andsid 9.E klassi õpilased, kes tegid esitlusi oma rahvuse kohta ning jagasid klassikaaslastega teadmisi, kogemusi ja isiklikke lugusid. Päev möödus teadmisi kogudes ja uusi avastusi tehes ning aitas paremini mõista eri rahvuste mitmekesisust ja rikkust.
Vaata pilte SIIT.
5. klassis kordasime ja kinnistasime ajalooteemat „Ajalooallikad“ lõbusal ja aktiivsel moel. Õpilased töötasid rühmades, kus iga rühm sai komplekti sõnakaarte erinevate näidetega ajalooallikatest. Ülesandeks oli sorteerida kaardid vastavalt allikaliigile:
Esemeline allikas (nt tööriistad, ehitised, riided)
Kirjalik allikas (nt kroonika, kiri, ajaleht)
Suuline allikas (nt mälestused, rahvalaulud, jutud)
Mäng pani proovile nii teadmised kui ka arutlemisoskuse – mitmete kaartide puhul tuli ühiselt otsustada, millisesse kategooriasse need kõige paremini sobivad.
Täna kordasime 6.E klassis teemat „Inimkonna ajaloo algus“ põneval ja liikumist täis viisil – kaardimängu abil.
Iga õpilane sai ühe kaardi, kuhu oli kirjutatud küsimus koos vastusega. Õpilaste ülesandeks oli liikuda klassis ringi ja küsitleda üksteist, et korrata ja kinnistada muinasaega puudutavaid teadmisi.
Mäng tõi klassi palju elevust ja liikumisrõõmu – iga kohtumine andis võimaluse nii õppida midagi uut kui ka kontrollida oma teadmisi. Õpilased said harjutada kuulamis- ja väljendusoskust ning mõtlemist, kuidas oma vastust selgelt ja täpselt esitada.
Sel nädalal oli 5. klassis eriline ülesanne – koostada oma sugupuu ja esitleda seda klassi ees. See oli võimalus sukelduda oma perekonna ajalukku, uurida juuri ja mõista, kuidas meie enda lugu on osa suuremast ajaloost. Sugupuu koostamine on väike ajaloouurimus, mis aitab mõista, kust me tuleme ja kes me oleme. Iga nimi ja iga haru sellel puul jutustab loo ning kõik need lood moodustavad kokku meie ühise ajaloo.
6. klassi ajalootundides alustasime uut kooliaastat põneva sissejuhatava teemaga „Sissejuhatus esi- ja vanaaega“. Arutlesime, millal need ajajärgud algasid ja lõppesid, mis neid iseloomustab ning kuidas ajaloolased neid uurivad. Õpilased õppisid tundma esimesi tööriistu, elatusviise ja seda, kuidas inimühiskond tasapisi arenes.
Teema kordamiseks mängisime sorteerimismängu, mis põhines LAK-metoodikal. Iga õpilane sai ühe kaardi, millel oli ühel pool pilt ja teisel pool sõna, mis kirjeldas pildil kujutatut. Ükshaaval tulid õpilased tahvli ette, nimetasid, mida nad pildil näevad, ja paigutasid kaardi vastava ajajärgu – muinasaeg või vanaaeg – juurde.
Mäng oli lõbus ja samas hariv: õpilased said korrata uut sõnavara, harjutada eneseväljendust ning mõista, millised nähtused ja leiud kuuluvad erinevatesse ajajärkudesse.
9. klassi ajalootunnid algasid sel aastal kordamise ja heade emotsioonidega. Enne uute teemade juurde asumist tuletasime meelde, mida eelmisel aastal õppisime. Selleks kasutasime kaardimängu „Esimene maailmasõda“, mille oli loonud meie kooli endine 8. klassi õpilane oma loovtöö raames. Mängu käigus panid õpilased proovile oma teadmised Esimese maailmasõja sündmuste, tegelaste ja mõistete osas. Ajalugu saab õppida ka mängides!
Palju õnne sünnipäevaks, kallis Eesti!
Põhikooli õpilaste sõnapilved sünnipäevasoovidega, tehtud keskkonnas www.wordart.com 5. kl plakatid Eesti Vabariigi (1918-1940) kirjanduse, muusika, hariduse, spordi jt valdkondade kohta (www.canva.com)
.heic)
12. detsembril sõitsime Rakvere jõulumeeleolulisse linnusesse, kus osalesime erinevates huvitavates töötubades ja tegevustes.
Jõulumaiuse töötoas tegime vahukommidest lumememme, muinasjutukambris osalesime jõulukuuldemängus ja äratasime 100 aastast und magavat Okasroosikest, tegime "kulda" võlukambris, meisterdasime keskaegset jõuluehte meisterdamise töötoas. Kõige põnevam hetk oli kummitusekoopas ja "põrgus" käimine.
Kodanikupäevaks tegid 8. klassi õpilased veebipõhiseid plakateid aasta kodanike kohta keskkonnas www.canva.com. Aasta kodaniku aunimetus on tunnustus Eesti Vabariigi kodanikule, kelle käitumine ja panus ühiskonna heaolusse ja arengusse on laiemalt silma paistnud ning teistele eeskujuks.
26. novembril tähistatakse kodanikupäeva, mille eesmärk on teadvustada kodanikustaatust ja tõsta kodanikuuhkust. See päev on pühendatud Eesti kodanikule ja kõigile Eestis elavatele inimestele. Tallinna Laagna Gümnaasiumis tähistati kodanikupäeva erinevate üritustega 20.–26. novembril. Ürituste läbivaks teemaks oli “Õigused ja kohustused”.
Kodanikunädal algas 20. novembril 8.B klassi kinokülastusega Just Film festivali lapse õiguste programmi raames. Koos vaadati filmi “Ära muretse, minuga on hästi”. See sügav ja liigutav film käsitleb kiusamise teemat, rõhutades inimõigust tunda end turvaliselt ja toetatuna. See näitab, mis juhtub, kui ei osata märgata kiusamist, mistõttu jääb noor üksi ja tähelepanuta. Soovitame kõigile vaatamiseks!
6. klassid koostasid ühiskonnaõpetuse tunni raames plakateid lapse õiguste ja kohustuste kohta. 8. klassi õpilased tegid aga veebipõhiseid plakateid aasta kodanike kohta. Aasta kodaniku aunimetus on tunnustus Eesti Vabariigi kodanikule, kelle käitumine ja panus ühiskonna heaolusse ja arengusse on laiemalt silma paistnud ning teistele eeskujuks. Plakateid saab vaadata siit.
Kodanikunädal lõppes 26. novembril juba traditsiooniks saanud mälumänguga. 7.–9. klasside 2-liikmelised võistkonnad osalesid kuldvillakus, kus oli küsimusi õiguste ja kohustuste, kodanikuühenduste, kultuuri, maailmaköögi ning geograafia kohta. Kokku võistles 7 võistkonda, kellest tulid võitjatena välja järgmised:
Kuldvillaku võitjad said autasustatud diplomite, kommide ja Apollo kinkekaartidega.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
6.A klass osales haridusprogrammis "Eesti muinasaeg" Eesti Arheoloogiamuuseumis. Saime teada, kuidas uuritakse muinasaega, millega tegelevad arheoloogid, tutvusime Eesti ala asustusloo ja muinasajal elanud inimeste eluoluga.
5. klassides toimus "Vanade asjade" tund, kus sai võimalikuks tutvuda erinevate ajalooallikatega.
Ajalooallikad on esemed, kirja pandud tekstid, ehitised, suulised mälestused, mis annavad meile infot mineviku sündmuste kohta. Õpilased võtsid kooli kaasa erinevaid esemeid, mis on seotud nende perega ning tutvustasid oma klassikaaslastele nende esemete ajalugu.
6. ja 8. klassid uurisid erinevaid rahvuseid ning kujundasid plakateid, mis tutvustasid rahvuste kombeid, keelt, arvulist osakaalu Eestis ja teisi huvitavaid fakte. Plakatitest sai koostatud näitus, mida saab vaadata kooli 2. ja 3. korrusel või veebis.
24. septembril tähistatakse Eesti rahvuste päeva, mis on pühendatud kõikidele Eestis elavatele rahvustele. Tänavu tehti seda kultuuririkkuse aasta raames väga suurejooneliselt. Eesti eri paikades toimusid kontserdid, näitused, loengud ja töötoad, kus tutvustati erinevate rahvuste kultuuripärandit.
Ka meie kool tähistas rahvuste päeva erinevate tegevustega.
5.–8. klasside võistkonnad osalesid juba traditsiooniks saanud QR-koodi jahil „Tunne Eestis elavaid rahvuseid“. Õpilastel tuli üles leida koolimaja eri paigus paiknenud QR-koodid ning vastata koodides peituvatele küsimustele. Viktoriinil osales 16 võistkonda, kellest parimateks osutusid 8.B (Uku ja Johan), 6.A (Melissa ja Gemma) ja 7.A (Sofia ja Maria). 5. klasside parimad (Carolyn, Liise, Margarita ja Vanessa) said lohutusauhinnad.
6. ja 8. klassid uurisid erinevaid rahvuseid ning kujundasid plakateid, mis tutvustasid rahvuste kombeid, keelt, arvulist osakaalu Eestis ja teisi huvitavaid fakte.
Sel aastal täitus Eestil 20 aastat Euroopa Liidu ja NATO liikmena. Juubeliaasta tähistamiseks toimusid meie koolis erinevad tegevused ja üritused, mis algasid 9. mail, Euroopa päeval.
9. mail toimusid mälumängud põhikooli õpilastele Euroopa Liidu ja NATO kohta: QR-koodi jaht 5.–7. klassidele ja Kahoot 8.–9. klassidele.
QR-koodi jahi parimad olid:
Kahoodi parimad olid:
Ühiskonnaõpetuse tunnis vaatasid õpilased videoid, mis tutvustasid Euroopa Liidu institutsioone ja väärtusi ning kujundasid Euroopa Liidu tegevust ja liikmesriike tutvustavaid plakateid.
15. ja 17. mail külastasid 7.B ja 6.C õpilased Euroopa Elamuskeskust, kus neil avanes võimalus tutvuda EL riike, institutsioone ja tegevusvaldkondi kajastava interaktiivse näitusega ning vaadata 360° kinos filmi EL kujunemisest ja Euroopa demokraatia toimimisest. Üks põnevamaid tegevusi oli interaktiivse fotoseina juures „euroselfi“ tegemine, mida sai jagada ka teiste riikide Euroopa Elamuskeskuste külastajatega
8.A klassi õpilane Getter valis loovtööks ainetunni läbiviimise 6. klassidele teemal "Kuidas teadlikult tarbida?". Igale klassile andis ta 2 tundi, mille käigus ta selgitas teemat, täitis õpilastega töövihikut, arutles säästva tarbimise üle, näitas õppevideot ja viis läbi rühmatööd prügi sorteerimise kohta. Teema kinnistamiseks mängiti kahooti. Tunnid olid väga sisukad ja huvitavad. Aitäh, Getter!
